Ei Laur ega Kutt ei oma piimasoolikat.
Kutt keeldub üldse antud vedelikku tarbimast, Laur
ikka proovib leida ühist keelt (loe: iga kord purskab
joodud piima suure kaarega välja).

Papa naudib hommikueinet (loe: poistest üle jäänud
tatrapuder). Laur alustuseks tallub varvastel, siis hõõrub
putru Papale sääre peale, siis märkab, et Papa joob klaasist piima.

Laur: "Anna anna anna anna!" (järjest tungivamal toonil)
Papa: "Laur, sulle ei maitse ju piim"
Laur : ANNA ANNA ANNA ANNA ANNA"
Papa: "Olgu, Laur, võta üks lonks"
Papa: "Aga kui selle põrandale sülitad, siis ma sulle
kunagi enam piima ei anna"

Laur võtab kiirelt lonksu.
Ei sülita põrandale.
Papa sööb putru edasi. Kui ta 30 sekundi pärast tagasi vaatab,
siis Laur seisab täpselt sama asendis, näol küsiv ilme.
Ilmselgelt on piim veel suus.

Suu siiski kinni jäi ja kuhugi selle piima Laur suust ära mediteeris.

Kutt Kaaren, september 2005

100% happiness

Kutt ja Laur on vanaema juures. Vanaema valmistab Kuti nõudmisel friikartuleid.
Kutt samal ajal kisab teises toas:
"Tahan õue!"
"TAHAN ÕUE!"
"Miks minuga keegi õue ei lähe?"
"Õuuueeeee"
Lõpuks on friikartulid valmis, kuid siis ilmneb söömise käigus, et neid sai vist veidi vähe.
Vanaema: "Kutt, kui sa oleks lubanud mul vähegi neid friikartuleid teha ja poleks kisanud koguaeg, siis oleks saanud ma neid ju rohkem teha. Mis me siis nüüd teeme?"
Kutt: "Tee siis juurde, ma kannatan seni."

Anni ja kannatajamees

Ühe saapa ning lutiga põetaja, Salmistu (juuni 2006)

Kihnu Jõnn (300 kg)

Muutsime veidi kujundust - pildid läksid suuremaks ja elu paremaks.

Viis liitrit värvi! Täna hommikul!


Hoolika vaatluse järel tuleb tunnistada, et need ei olnud siiski meie lapsed. Õnnelikuks on saanud tundmatud lapsevanemad.

Kumb on pildil?, Otepää, juuni 2006